Programm

Lae alla: Eesti Ühistegevuse Liidu programm (pdf-fail)

Lae alla: Programm vene keeles (pdf-fail)

---

I Meie tegevuse põhisuunad

1. Tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsima jäämine ning areng tema ajalooliselt määratletud maa-alal.

2. Luua pikaajalise arengukavaga Eesti Vabariik, mille otsene ja esmane ülesanne on tagada eestimaalaste turvalisus ja väärikad elutingimused ning
mille põhialuseks on eesti rahva eelistused.

3. Taastada Eesti Vabariigi tegevus kodanikele eluliselt tähtsates valdkondades.

II Eesti Vabariik

2. Riik kui rahva tahte väljendus ning ühiskondlike suhete korraldamise vahend on loodud kindlustamaks eluliselt oluliste teenuste kättesaadavus
kõigile kodanikele.

3. Riigi esindusorganitesse valitud kodanikud seotakse mandaadiga. Valimissüsteemi muudetakse nii, et oleks selge, kes keda valis ning nähakse ette saadikute tagasikutsumise kord. Riigikogu koosseisu vähendatakse oluliselt. Esindusorganitesse kandideerida soovivatele kodanikele kehtestatakse kõrgendatud nõudmised.

4. Üles seatavatele kandidaatidele korraldatakse enne kandideerima asumist IQ test ning võimaldatakse koolitus, mille järel kandidaadid sooritavad riiklikule eksamikomisjonile eksamid Eesti Vabariigi seadusandlike aktide tundmisest, riigikeelsest eneseväljendusoskusest, filosoofiast, võõrkeel(t)est ning muudest tulevase riigitöö jaoks vajalikest distsipliinidest. Koolituse ja eksamitega seotud kulutused kannab kandidaadi esitaja. Valimiskampaania asemel avalikustavad kandidaatide üles seadjad oma kandidaadi IQ, CV ning riikliku eksamikomisjoni kinnitusega hinnetelehe.

5. Avaliku sektori töötajate tasustamine viiakse vastavusse töötaja vajalikkuse ja ühiskonna arengusse antava tööpanusega.

6. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse haldusalasse kuuluvate asutuste mõtestatud tegevuse hindamiseks määratletakse kriteeriumid ja kehtestatakse nende rakendamise kord.

7. Avaliku sektori, ka kohalike omavalitsuste, vahendite kasutamise seaduslikkust ja tulemuslikkust jälgib Riigikontroll.

8. Erakondade rahastamine riigieelarvest lõpetatakse. Erakondade sissetulekuallikaks tohivad olla liikmemaksud ja füüsiliste isikute vabatahtlikud annetused, millelt on tasutud nõutavad maksud Eesti Vabariigi eelarvesse. Erakonnale tehtavate annetuste suurused ja annetajate andmed on avalikud.

9. Elanike elukorralduslike toimingute hõlbustamiseks ja riigi otstarbekamaks majandamiseks viiakse lõpule haldusreform ning korraldatakse ümber valimispiirkonnad, valimiste korraldus viiakse vastavusse Põhiseaduses sätestatuga.

10. Esmatasandi esindusorgan on Maakogu (Maakonna Volikogu), kes valib maavanema. Maavanem korraldab konkursi korras valitud ametnike tööd valdades ja linnades. Maavalitsused ja kohalike omavalitsuste volikogud kaotatakse.

III Kodanikud

Eesti Vabariigi kodanik on Eesti Vabariigi suurim väärtus. Eesti Vabariigi kodaniku jaoks on suurim väärtus Eesti Vabariik.

1. Kodanike väärikate elutingimuste kindlustamiseks kehtestatakse riiklikud tagatismäärad.

2. Tagatakse riiklik arstiabi ning määratletakse riiklikud tervishoiustandardid.

3. Riigi vabade maade arvelt eraldatakse lastega peredele ja sundüürnikele krunt isikliku eluaseme ehituseks. Riik tagab uute eluasemete kommunikatsioonid. Krundid on kodanike vahel vabalt võõrandatavad.

4. Luuakse riiklik koolieelsete lasteasutuste võrgustik, kus vajadusel tagatakse ka ööhoid rinnalastele.

5. Koolieelne õpetus seotakse põhikooli esimesse klassi astujale tegelikult esitatavate nõudmistega.

6. Hariduse ülesanne on laia silmaringiga, erialaste süvateadmistega kodanike kasvatamine. Vajalike teadmiste õpetamise kõrval suunatakse tähelepanu inimese analüüsi- ja sünteesivõime ning kõlbeliste isikuomaduste arendamisele, mis tuginevad kodaniku- ja riigiõpetusel.

7. Luuakse kasvatusliku rõhuasetusega internaatkoolid, mis annavad lisaks põhiharidusele igakülgseid oskusi kriisiolukordade lahendamiseks erinevates eluvaldkondades.

8. Riikliku tasuta hariduse omandamine lõpeb inimese täisealiseks saamise aastal kohustuslike riigieksamitega, mis määravad tema haridustaseme. Toetatakse üleriigilise koolivõrgustiku laiendamist. Erakoolid konkureerivad riiklike õppeasutustega üldistel alustel.

9. Koolides ei õpetata kohustuslikult aineid, mis piiravad põhiseaduses sätestatud isikuvabadusi.

10. Kõikides eluvaldkondades tagatakse usuvabadus. Ühelgi usulisel ühendusel ei ole riigis eeliseid ja ta ei tohi kasutada poliitilist võimu. Kedagi ei tohi sundida osalema usulistes kombetalitustes. Riik ei toeta usutalituste läbiviimist ega muid usulisi tegevusi.

11. Pensioniealised töövõimelised isikud, kellel on täielik tööstaaž, vabastatakse töötamise korral sotsiaalmaksust, töötaval pensionäril säilib täispension.

12. Riik tagab pensioniealiste ja töö- või õpivõimetute kodanike toimetuleku. Sotsiaalselt vähemsuutlikke kodanikke esindab vajadusel sotsiaaltöötaja.

IV Majandus ja rahandus

Majanduse planeerimisel ja arendamisel lähtutakse põhimõttest, et riik suudab välise abita rahuldada kodanike elulisi põhivajadusi, säilida ja areneda ka kunstlikult tekitatud majanduslikus ja poliitilises eraldatuses.

1. Tagatakse siseriiklike eluliselt tähtsate tootmisharude, ka põllumajanduse konkurentsivõime maailmas.

2. Luuakse toimiv riigireserv.

3. Taastatakse Eesti Pank Eesti Vabariigile kuuluva keskpangana, mida kasutatakse Eesti riigi ja rahva iseseisva majanduse ja rahanduse juhtimise vahendina.

4. Riiklike ja kohalike eelarvete vahendid ning pensionifondid asuvad Eesti Pangas. Olulisele kohale seatakse konkureerimine erapankadega, eesmärgiga osutada Eesti Panga klientidele kõiki teenuseid soodsaima hinnaga.

5. Avaliku halduse asutuse eelarve koostaja kaitseb kavandatud eelarvelisi kulutusi kõrgemalseisva organi moodustatud sõltumatu komisjoni ees.

6. Alkoholiaktsiisist, tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust ja trahvidest laekuvaid summasid käsitletakse riigieelarves sihtotstarbeliste täiendavate summadena teaduse ja spordi edendamiseks.

7. Tööstuse ja avaliku halduse spetsialistide ettevalmistamiseks luuakse riiklikult tasakaalustatud kord ja eraldatakse vahendid. Riigieelarveliste õppekohtade jaotus ja arv viiakse vastavusse ühiskonna vajadustega. Riigieelarvelistel kohtadel hariduse saanud peavad teatava aja töötama õpitud erialal, et õigustada neile tehtud riigipoolseid kulutusi.

8. Oluliste riigiülesannete terviklik delegeerimine erasektorile lõpetatakse. Riik kehtestab avalik-õiguslikes valdkondades nõudestandardi ja osaleb võrdses konkurentsis ühe teenusepakkujana.

V Loodushoid

1. Meie eesmärk on tagada kõigi kohalike liikide säilimine loomulikes elutingimustes.

2. Teave loodusvarade olemasolu, hulga ja kasutamise kohta on avalik.

3. Eesti Vabariigi loodusvarasid kasutatakse nende taasteket arvestades.

4. Energeetikas võetakse eeliskasutusele loodussõbralikud tootmisviisid, mille arendamine tagatakse saastemaksude ja tervikliku ning sihipäraselt rakendatud riikliku kavaga.

5. Keskkonnaküsimused reguleeritakse ühtses “Keskkonnaseadustikus”.

VI Riigikaitse

Riigikaitse on kogu rahva igakülgne ja alaline kooskõlastatud tegevus edasikestmise tagamisel, riiki ja rahvast ohustavate kriiside vältimisel ja lahendamisel.

1. Eesti Vabariigi julgeoleku alus on tema kodanike tahe elada Eesti Vabariigi seaduste ja tavade järgi.

2. Ajateenistus Eesti Vabariigi kaitsejõududes on kodanikutruuduse kinnitus.

3. Kaitseliidu ülesanne on vabatahtlike ettevalmistus ning nende tegevuse juhtimine ja organiseerimine kriisiolukordades.

4. Eesti Vabariigi kodanikule võib riik usaldada relva.