Küsimus äriregistrile võrdsest kohtlemisest
Tartu Maakohtu registriosakond
E-post: registriosakond@kohus.ee
27. septembril 2019
Järelepärimine: ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine
Tartu Maakohtu registriosakonna poolt
Nõmme Raadiole on teatavaks saanud mitu Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi lihtsuse huvides registriosakond) toimingut või selle tegemata jätmise juhtu, mis sellistena tekitavad suure kahtluse, et registriosakond täidab kohati küll oma ülesandeid üliagaralt, kuid teisel juhul hoidub iga hinnaga seadusega ettenähtud toimingu tegemisest ning seab sellega ühe ettevõtja teise suhtes ilmselgesse ja arusaamatusse soosingusse. Järgnevalt peatun neil paaril juhul:
I juhtum – ettevõtja A
Nimetan anonüümsuse huvides kõne all oleva ettevõtja ettevõtjaks A.
Niisiis tegi registriosakond ettevõtja A suhtes 26. septembril 2019. a määruse nr nr Ä 10157072 / M11 mille sisu on lühidalt järgmine: registripidaja tuvastas, et 01.07.2019 esitatud 2018. aasta majandusaasta aruandele ei ole lisatud revidendi arvamust või vandeaudiitori aruannet. Määrusega kohustati esitama nimetatud aruanne registriosakonnale 30 päeva jooksul määruse tegemisest. Olulisim on aga järgmine lause, mida võib lugeda ka ähvarduseks: „Tähtajaks puuduse kõrvaldamata jätmise korral võib kohus otsustada trahvi määramise summas 200 kuni 3200 eurot“.
Siiani on kõik selge – ettevõtjal on kohustus, mille täitmata jätmise eest ähvardab teda trahvinõue. Vähetähtis ei ole siinkohal rõhutada, et nimetatud ettevõtja A on olnud igati korrektne äriregistrile andmete esitaja ning mingeid probleeme tal äriregistri või riigiasutustega ei ole olnud (näiteks puudub tal ka maksuvõlg).
Siinkohal vaatame, kuidas registriosakond käitub aga nendega, kes on järjepidevalt eiranud registriosakonna igasuguseid korraldusi – mängu astub ettevõtja B.
II juhtum – ettevõtja B1
Ettevõtja B esitas viimati äriregistrile majandusaasta aruande aasta 2014 kohta; esitamata on seega 4 aasta majandusaasta aruanded. Ettevõtjal B on maksuvõlg riigi ees enam kui 87 000 eurot ja see kasvab tänu viivise arvestamisele jätkuvalt. Kohtutäitur on tuvastanud, et hoones, milles äriregistri kohaselt peaks asuma ettevõtja B, tegutsevad vaid apteek ja ilusalong ning hoonel ega hoones ei paikne isegi postkasti, kus oleks peal ettevõtja B nimi. Seega ilmselgelt ei asu ettevõtja B selles asukohas. Lisaks proovis kohtutäitur külastada ettevõtja B ainsa juhatuse liikme elukohta, kuid juhatuse liiget ta sealt ei leidnud.
Äriregistrist nähtub, et ettevõtjale B on tehtud korduvalt kustutamishoiatusi, mida on ignoreeritud, kuid ühtegi sanktsiooni pole järgnenud.
Et vältida siinkohal dokumentide ümberjutustamist, palun lugeda käesoleva järelepärimise Lisas 1 toodud kirjavahetust ettevõtja B teemal. Loetavuse huvides on kirjad esitatud kronoloogilises järjekorras ning kirjades on läbivalt ettevõtja nimi asendatud nimetusega „ettevõtja B“, samuti on välja jäetud isikuandmed, mille kasutamiseks pole luba antud.
Pärast selle kirjavahetuse lugemist ja ettevõtjate A ja B kaasuste võrdlemist ei ole vist vaja küsida, kas registriosakond kohtleb ettevõtjaid äärmiselt ebavõrdselt, vaid seda, miks registriosakond kohtleb ettevõtjaid äärmiselt ebavõrdselt. Palun siinkohal selgitada:
a. kas äriregistri poolsed karistamise ähvardused on üldse tõsiseltvõetavad ning kui (mõnes osas) on, siis kust jookseb piir, millest alates tühipaljast ähvardusest ka tegudeni jõutakse ning millis(t)ele seaduse sättele/sätetele see tugineb?;
b. kas sellise sõnumi laiem edastamine nagu ettevõtja B puhul, et äriregistrit võibki karistamatult aastaid ignoreerida, kui oled kasvõi fabritseerinud mõne kohtuasja ja ainult irvitad hoiatuste-ähvarduste peale (näiteks 2 sõbralikku ettevõtjat algatavad kohtuasja teineteise vastu, et ignoreerida seadusest tulenevaid kohustusi äriregistri ees), on Teie arvates mõistlik? Kui ei, siis miks Te seda teete?;
c. kas Te ei arva, et ettevõtja B käitumine registriosakonna (st riigi) suhtes ning registriosakonna tahtmatus ja suutmatus teda korrale kutsuda alandab registriosakonna ja äriregistri ja sellega ka riigi mainet avalikkuse silmis?;
d. täpsustades küsimust „c“: kas registriosakond lähtub oma tegevuses põhimõttest, et seaduskuulekaid ettevõtjaid (eriti neid, kel ka raha paistab olevat) on lihtsam ähvardada ja karistada (neil on ju soov rahulikult edasi tegutseda), aga jultunumatega ei tihkagi rinda pista (eks laste kähmlust ole ikka lihtsam lahutada ja osalejaid karistada kui täismeestest pättidele vahele minna)?
Lugupidamisega
Margus Lepa
Juhatuse liige
Nõmme Raadio OÜ